Kas rasv soodustab rasvumist?

Tänapäeval ei ole inimestel vaja ellujäämiseks palju energiat. Enamik inimesi sõidavad autodega ning ei ole vaja joosta bussi peale, jalgpalli mängimise asemel vaadatakse seda enamalt jaolt diivanil istudes telekast.

Energiat võtvamad tegevused meie elus on vähenenud ja samas energia tase, mida me toidust saame, on tõusnud. Toit on tänapäeval odavam, kui kunagi varem. Mõnes rikkamas Euroopa Liidu riigis, nagu näiteks Inglismaal, kulutab keskmine pere vähem kui 8% oma sissetulekust toidu peale. Nendes ühiskondades saame öelda, et enamik inimesi saab lubada endale süüa enam-vähem, mida nad tahavad millal nad seda iganes soovivad.

Seetõttu ei ole vast üllatus, et rikaste riikide rahvastik muutub järjest rasvunumaks. Tegelikult juhtub see lausa murettekitava kiirusega ja mahus, näiteks Inglismaa rahvastiku ülekaalulisus on tõusnud viimase 20 aastaga 7% pealt üle 23%. Tõenäoliselt on tegemist ühe kõige kiiremini muutuva inimese parameetriga inimkonna ajaloos.

Valitsus ja nende toitumisnõustajad on sellest murettekitavast trendist teadlikud ja et vähendada rahvastiku rasvumise trendi, on andnud rahvale soovitusi süüa vähem rasva, kuid üllatuslikult ei ole see trendi peatanud, vaid andnud sellele hoopis hoogu. Statistika näitab, et rasvadest saadav energia manustamine on vähenenud viimase 20 aasta jooksul. Sellele vaatamata soovitab Inglismaa Toidu Standardite Agentuur “vältida rasvaseid toite ja süüa rohkelt tärkliserikkaid süsivesikuid”.

Selline loogika võib esmapilgul tunduda õige, eriti kui tunnistada, et rasv sisaldab koguseliselt kaks korda rohkem kaloreid kui süsivesikud või valgud. Samas on inimene geneetiliselt üles ehitatud selliselt, et ta vajab ka rasvasid enda organismis, nende imendumine organismi toimub erinevalt süsivesikutest, mis on olnud läbi sajandite samuti vajalikud ja aseaineks energia saamisel teisel moel. Ajad on muutunud ja me vajame tänapäevastele tingimustele vastavat strateegiat, et kontrollida üldlevinut enesehävituslikku toitumist.